Küla ja kooli juubelinädala lõpupäeva mahtus kaks ekskursiooni – üks jalgsi, teine bussiga. Mõlemad algasid koolimaja eest.
Bussiekskursioon tegi ringi peale küla huvitavamatele paikadele, millest rääkisid allakirjutanu ja Arvo Prulijan.
Kasesalu tänavalt sõideti läbi Kasemäe uusrajooni mõisa juurde, mille väravad olid sel päeval külastajatele lahkelt avatud. Kordatehtud mõisahäärber koos pargiga, kus õitsemishooaeg juba peaaegu lõppenud, oli kaunis ka päiksekullas sügispäeval.
Pargis jalutades otsiti tuttavaid radu, sest suurele osale kohaletulnuist oli see kunagine kooliõu. Kokku said endised kooliõed-vennad, kes salkadena täielikult uue kujunduse saanud mõisaõues juttu vestes meenutasid möödunut.
Kes ammu polnud siin käinud, neile oli uus ümbrus kahtlemata harjumatu ja võõras. Enamus leidis, et kuigi maja on võõrastele suletud, on see vähemalt väljast kena vaadata ja palju kurvem oleks olnud endist koolimaja näha tühjade aknasilmadega räämas tondilossina nagu see üle kümne aasta keset võsastunud parki kurvalt seisis.
Mõisa juurest viis sõit läbi küla vanima osa nn Altküla. Peatus tehti küla esmamainimise mälestuskivi juures Otsa talu lähedal. Sealt jalutati veidi maad edasi kuni muinasaegse asulakohani Saare talu naabruses.
Tasakesi sõitis buss mööda ajaloolist külatänavat ja vaadata oli nii vasakul kui paremal. Teel äärde jäid ajalooline veskikoht, jahiseltsi ühisjõul ehitatud jahimajake, Põhjasõja aegne katkukalmistu, mitmed kenad talud ja talgukorras võsast puhastatud teepeenrad, mille ääres on plaanis taastada endisaegsed kiviaiad.
Altküla teelt keerati Hageri teele ja võeti suund Haruteele.
Meenutati vanu koolimajakohti Koolitoa ja Keldi talu ning peatuti kahel mäekünkal.
Keset külapõlde asuval siitkandi kõrgeimal kohal, kus on asunud tuuleveski, elumaja ja kemikaaliladu, puhus juttu Arvo Pruljan. Tema tutvustas pisut maarahva muistset usku ja rääkis sellest, kuidas Mändismäe e Kirsimäe otsa ühisel jõul rajati siitkandi jaanituleplats.
Teine pikem peatus oli Kablimäel Karja tee ääres. See kunagine oletatav hiie- ja kabelikoht ning kalmistu jäi viimaseks peatuseks enne Harutee ristmikku, kus avati uhiuus külaviit ja kus ekskursioon lõppes.
Bussiekskursioonil olid enamasti eakamad, noorim osavõtja aga üks praeguse kooliõpilane. Vanim osavõtja oli 90-aastane endine kooliõpetaja Elfriede-Maria Miller. Tema jagas omalt poolt samuti killukesi küla minevikust, mida kuulajad, sh allakirjutanu püüdsid hoolega kõrva taha panna. Külalisena viibis ekskursioonil ajaloo- ja koduloo-uurija Lembit Teinbas.
Ekskursioon oli pikk, räägitud sai palju ja veel rohkem jäi rääkimata.
Emakese Looduse poolt oli boonuseks ilus sügisilm.
Eda Liiväär
Bussiekskursioon tegi ringi peale küla huvitavamatele paikadele, millest rääkisid allakirjutanu ja Arvo Prulijan.
Kasesalu tänavalt sõideti läbi Kasemäe uusrajooni mõisa juurde, mille väravad olid sel päeval külastajatele lahkelt avatud. Kordatehtud mõisahäärber koos pargiga, kus õitsemishooaeg juba peaaegu lõppenud, oli kaunis ka päiksekullas sügispäeval.
Pargis jalutades otsiti tuttavaid radu, sest suurele osale kohaletulnuist oli see kunagine kooliõu. Kokku said endised kooliõed-vennad, kes salkadena täielikult uue kujunduse saanud mõisaõues juttu vestes meenutasid möödunut.
Kes ammu polnud siin käinud, neile oli uus ümbrus kahtlemata harjumatu ja võõras. Enamus leidis, et kuigi maja on võõrastele suletud, on see vähemalt väljast kena vaadata ja palju kurvem oleks olnud endist koolimaja näha tühjade aknasilmadega räämas tondilossina nagu see üle kümne aasta keset võsastunud parki kurvalt seisis.
Mõisa juurest viis sõit läbi küla vanima osa nn Altküla. Peatus tehti küla esmamainimise mälestuskivi juures Otsa talu lähedal. Sealt jalutati veidi maad edasi kuni muinasaegse asulakohani Saare talu naabruses.
Tasakesi sõitis buss mööda ajaloolist külatänavat ja vaadata oli nii vasakul kui paremal. Teel äärde jäid ajalooline veskikoht, jahiseltsi ühisjõul ehitatud jahimajake, Põhjasõja aegne katkukalmistu, mitmed kenad talud ja talgukorras võsast puhastatud teepeenrad, mille ääres on plaanis taastada endisaegsed kiviaiad.
Altküla teelt keerati Hageri teele ja võeti suund Haruteele.
Meenutati vanu koolimajakohti Koolitoa ja Keldi talu ning peatuti kahel mäekünkal.
Keset külapõlde asuval siitkandi kõrgeimal kohal, kus on asunud tuuleveski, elumaja ja kemikaaliladu, puhus juttu Arvo Pruljan. Tema tutvustas pisut maarahva muistset usku ja rääkis sellest, kuidas Mändismäe e Kirsimäe otsa ühisel jõul rajati siitkandi jaanituleplats.
Teine pikem peatus oli Kablimäel Karja tee ääres. See kunagine oletatav hiie- ja kabelikoht ning kalmistu jäi viimaseks peatuseks enne Harutee ristmikku, kus avati uhiuus külaviit ja kus ekskursioon lõppes.
Bussiekskursioonil olid enamasti eakamad, noorim osavõtja aga üks praeguse kooliõpilane. Vanim osavõtja oli 90-aastane endine kooliõpetaja Elfriede-Maria Miller. Tema jagas omalt poolt samuti killukesi küla minevikust, mida kuulajad, sh allakirjutanu püüdsid hoolega kõrva taha panna. Külalisena viibis ekskursioonil ajaloo- ja koduloo-uurija Lembit Teinbas.
Ekskursioon oli pikk, räägitud sai palju ja veel rohkem jäi rääkimata.
Emakese Looduse poolt oli boonuseks ilus sügisilm.
Eda Liiväär